Eesti puidutööstus pole ühe vitsaga löödud

„Kui Skandinaavia turust sõltunud Eesti puitmajade sektor on seal valusalt vastu näppe saanud, siis teisi puidutööstureid on päästnud müügiturgude hajutatus. Uute turgude otsimisega tuleb tegeleda nii heal kui ka keerulisel ajal, sest ärisidemete loomine võib võtta aasta või isegi rohkem, sõltuvalt tulevase ekspordipartneri ärikultuurist,“ ütles Oras.

Oras lisas, et käesoleva aasta teises kvartalis langesid Eesti suuremate puidutööstusettevõtete käibed 30-40 protsenti, kuid neile järgnes firmasid, mis suutsid käivet sama palju kasvatada.

Eesti puidutööstuse 2022. aasta koondkäive oli 3,6 miljardit eurot, kasvades võrreldes 2021. aastaga 16,1%. Koondkasum suurenes mullu vaid 4,1%, samas kui 2020. aastal oli kasv 72,2% ja aasta varem 110,7%. Töösturite olukord on arusaadavalt keerulisem kui varem ja loodetavasti on kogutud korralik puhver, et paremate aegadeni vastu pidada.

Töötajaid on vaja müügimahtude taastumisel

Puidutööstuse tootmismahtude ja ekspordikäibe vähenemine on tänavu toonud kaasa töötajate arvu vähenemise – 2-3 protsenti kvartalis. Keskmine töötasu kasvas puidutööstuses eelmisel aastal 6,5 protsenti, kuid käesoleva aasta esimesel poolel vaid paar protsenti, mis jääb alla Eesti keskmisele palgatõusule. Kuigi koondamistest on kuulda, siis paljud töösturid püüavad siiski töökohti säilitada. Tööandjana soovivad nad maapiirkondades võtta sotsiaalse vastutuse ja lisaks on töösturitel plaan enda vähenenud müügimahtusid ka taastada.

Karin Orase sõnul tekitavad puidutööstusele suurimat muret toorme kättesaadavus ja hind, riigi poliitika raiemahtude vähendamise suunal ning suhtumine puidutöötlemiseks vajalikesse raietesse, kuigi CO₂ seotakse puittoodetesse, nagu uksed, aknad, liistud, lengid jm pikkadeks aastateks.

Äripäeva koostatud puidutööstuse konkurentsiraporti põhjal on esmapilgul üllatav, et 50%-l ettevõtetest on tellimustega kaetud vaid üks kuu. 22% vastas, et tellimusi jätkub üheks kvartaliks ja 18% vastas, et üheks aastaks. „Samas tuleb teada sektori spetsiifikat ja arvestada, et hinnad on sektoris tugevalt volatiilsed. Nii ostjad kui ka müüjad ei soovigi tellimusi pikemaks perioodiks lukku lüüa ning tellimuste justkui vähene number ei pruugi tähendada ettevõtte nõrkust,“ ütles Karin Oras.

Ettevõtete ostud-müügid on päevakorral

Kriiside ajal ja järel võib täheldada konsolideerumisi. „Vaadatakse otsa omandistruktuuridele, püütakse muuta juhtimist õhemaks ja tegeleda rohkem tootlikumate üksustega ning mõned otsivad omandamis- ja ülevõtmistehingutega võimalusi sünergiate kasvatamiseks,“ märkis Karin Oras. Üha suuremat tähelepanu pälvib tehingutes uus mõõde – ESG ehk jätkusuutlik ja vastutustundlik lähenemine äri juhtimisele, lähtudes keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise aspektidest. ESG näitajad on muutunud investoritele oluliseks ja näiteks seavad teatud välisfondid enda investeeringute tegemisele täpseid tingimusi või välistusi. Ka pangad esitavad finantseerimiste puhul üha rohkem ESG-suunalisi küsimusi.