Ehitustöövõtjaid mõjutav seadusemuudatus ning aegumatu meelespea töövõtulepingute sõlmimisel ja täitmisel

Ehituse töövõtuahelate registreerimise nõue

Oktoobris jõustus ehitusvaldkonnas tegutsevate ettevõtjate jaoks oluline seadusemuudatus, mis kohustab ettevõtjaid Maksu- ja Tolliameti e-teeninduses registreerima suuremad ehitusobjektid, teostatavad tööd, alltöövõtjad ja objektidele lubatud isikud. Registreerimiskohustuse täitmiseks tuleb vajalikud andmed edastada läbi töövõtuahela ja töötamise kestuse registreerimise rakenduse TTKI. Uute nõuete eesmärk on tagada, et ehitusplatsil viibiksid ja töid teostaksid ainult selleks volitatud ja eelnevalt maksuhalduri juures registreeritud isikud. Lisaks enne töödega alustamist edastatavatele andmetele tuleb ehitusettevõtjatel edaspidi objektidele paigaldada ka elektrooniline süsteem, mis fikseerib töötajate objektile sisenemise ja sealt väljumise aja. Saadud andmed edastatakse maksuametile. Ehitajatele mõeldud töötaja kaartide tellimusi haldab ning kaarte hakkab novembrikuus väljastama riigihanke võitnud Hansab AS, kuid TTKI-ga liidestuvaid süsteeme pakuvad ka teised.

Einar Rosin 
Maksunõustaja, füüsiliste isikute maksustamine
erosin@kpmg.com

Meelespea ehitajatele töövõtulepingute sõlmimisel ning täitmisel

1. Kas kõik töö tulemusele seatud tingimused, milles läbirääkimistel kokku lepiti, jõudsid üheselt mõistetavalt ka allkirjastatavasse lepingusse?

Lõplik tulemus, mille töövõtja töö käigus saavutama peab, on ehituse töövõtulepingute tuum. Seega on ka arusaadav, et kõige sagedamini saavadki vaidlused tellija ja töövõtja vahel alguse just sellest, et tellija hinnangul ei ole töövõtja saavutanud sellist tulemust, nagu leping ette nägi. Juhul, kui töö tulemusele seatud tingimused on lepingus sõnastatud üldsõnaliselt, kahemõtteliselt või sootuks puudulikult, on vaidlus sageli möödapääsmatu ning lahendus sõltub suuresti sellest, kuidas kohus sellist lepingut lugedes tingimusi tõlgendab.

2. Kõik hilisemad kokkulepped, mis erinevad lepingus sätestatust, tuleb vormistada kirjalikult.

Tavapraktikas teevad tellija ja töövõtja mitmeid kokkuleppeid telefoni teel või objektil kohtudes, lootes, et sellised kokkulepped aumehelikult ka peavad. Paraku kehtib suuliste kokkulepete osas põhimõte, et see, mida hiljem tõendada ei suuda, pole aset leidnud. Eelnevast tulenevalt on tugevalt soovituslik lepingut muutvad kokkulepped alati vähemalt e-maili teel üle kinnitada. Kirjaliku vormistamise all võib üldiselt silmas pidada kõiki teabekandjaid, millelt on hiljem võimalik poolte tahet tuvastada, e-kirja vähemsoovitatud alternatiivina sobivad ka SMS ning tekstsõnumid erinevates suhtluskanalites.

3. Tellijal on tavapäraselt lisaks tasu maksmisele veel ka mitmeid muid kohustusi, millised tuleb lepingus selgelt reguleerida.

Sageli eelneb töövõtja poolt tööle asumisele mingisugused tellija tegevused, mis on eelduseks tööga alustamisele, näiteks korrektsete alusandmete edastamine. Oluline on sellised tellija eeltegevused kui töö tegemise eeldused ka lepingus korrektselt tellija kohustustena välja tuua. Olukord, kus tellija näiteks alusandmete edastamise kohustuse täitmisega viivitab, kahjustab otseselt töövõtja positsiooni, sest töövõtja ei pruugi nii olla suutlik planeeritud graafikust kinni pidama. Juhul, kui selline viivitamine tellija poolt kestab nädalaid, tõusetub täiendavalt päevakorda küsimus, kas töövõtjal on töid üldse võimalik tähtaegselt valmis saada ja kas mingist hetkest alates oleks töövõtjal üldse mõistlik lepingust väljuda ning võtta vastu teised pakkumised.

4. Tööde üleandmisel ja vastuvõtmisel (kas osaliselt või terviklikult) tuleb alati vormistada kirjalikud aktid.

Iga tööetapi lõppemisel ning tellija poolt vastu võtmisel tuleb see vormistada kirjalikult. See aitab vältida hilisemaid vaidlusi ning isegi juhul kui vaidlused peaksid tekkima, aitab töövõtjal tõendada, et tööd on tehtud õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Nimelt peitub tööde vastuvõtmise akti võlu asjaolus, et tellija poolt akti allkirjastamisel eeldatakse, et töö on lepingule vastav ning kui tellija hiljem asub vastupidist väitma, lasub tõendamisekoormis juba tellijal. Lisaks vastuvõtmise aktile saab tavapäraselt vaidluse korral määravaks tõendite olemasolu kinnitamaks töö progressi, millele omakorda vastab tasunõue. Seega tuleb töövõtjal oma positsiooni kindlustamiseks jäädvustada iga tööetapi lõpus nii objekti seis üldisemalt kui ka konkreetselt teostatud tööosa tulemus.

5. Lepingu sõlmimisel tuleb tähelepanu pöörata lepingus märgitud viivise määrale ning leppetrahvide regulatsioonile.

Vältimaks hilisemaid ebameeldivaid üllatusi tasub lepingu sõlmimisel tähelepanelikult uurida, millises suuruses viivisemäärad ning leppetrahvid pooltele rikkumisel rakenduvad ning millised on leppetrahvi nõudmise tingimused. Näiteks on sage olukord, kus leping piirab perioodi (näiteks 3 kuud), millise jooksul on õigustatud poolel võimalus leppetrahvi nõue esitada. Sellise perioodi maha magamisel kaotab õigustatud pool õiguse lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi nõuda.

6. Lepingust taganemine on äärmuslik meede, mis eeldab olulist lepingurikkumist, üldjuhul ka täiendava tähtaja andmist rikkumise kõrvaldamiseks.

Lepingust taganemine on tihtipeale riskantne ning võib tekitada vaidlusi selle üle, kas taganemine oli ikkagi põhjendatud ning õiguspärane või mitte. Samuti tuleb taganemisel järgida formaalseid nõudeid, st lepingust taganemise avaldus tuleb esitada samas vormis, milles leping sõlmiti - kui leping sõlmiti kirjalikult, siis peab ka lepingust taganemise avaldus olema tehtud kirjalikult; kui leping sõlmiti notariaalselt, siis peab ka taganemise avaldus olema vormistatud notariaalselt. Juhul, kui tegemist ei ole mõne VÕS § 116 lg-s 2 p-des 1-4 loetletud rikkumisega  loetletud rikkumisega, tuleb rikkunud poolele määrata enne taganemist täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Igal juhul on tugevalt soovituslik enne lepingust taganemist konsulteerida õigusnõustajaga, kuivõrd lepingust taganemise tühisuse korral loetakse sageli lepingurikkujaks hoopis lepingust taganeja ise ning õigusvastase taganemise kahjud võivad vaidluse vältel kujuneda väga suureks.

Juhul, kui töövõtulepingust taganeb tellija, kuid olulist lepingurikkumist tegelikult ei eksisteerinud, loetakse, et tellija ütles töövõtulepingu üles hoopis VÕS § 655 tähenduses, mis toob võrreldes taganemisega sootuks teistsugused tagajärjed – töövõtjal on õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu varem lõppemise tõttu kokku hoidis, kusjuures tõendamisekoormis, et selliseid mahaarvamisi üldse tuleks teha, on tellijal.

Liisi Kents 
Vandeadvokaat
liisi.kents@kpmglaw.ee