KPMG: kriisist haaratud puidutööstuses tugevneb Eesti ettevõtjate haare

Puidutööstuses jätkub murekohti ja sektori vastupanuvõime ning optimism pole enam selline nagu varem. Puidutööstuse läinud aasta müügitulu langes eelneva aastaga võrreldes 10%. „Lõppenud aasta viimases kvartalis nägime, kuidas mitmete suurte tööstuste müügikäive vähenes aasta varasemaga võrreldes lausa 40% ringis. Sisuliselt on sektoris valitsenud langustrend juba kaheksa kvartalit järjest, sama kaua kui on kestnud Eesti majanduslangus,“ märkis Oras.

Käibelangus ei peegelda siiski üks-ühele tootmismahu langust. Tootmismahtude langus on kindlasti väiksem, sest käibelangusest osa moodustab hindade kukkumine. Tööstusharus hõivatud töötajate tootlikkus on langenud, sest käive töötaja kohta vähenes aastaga ligi 4% ja suuremat langusnumbrit näitas just aasta viimane kvartal. Samal ajal tõsteti sektoris palkasid ja kuu keskmine töötasu kasvas aastaga 10,5%. Stabiilselt vähenevad mahud ja ilmselgelt kahanenud kasumid viitavad siiski sektori ettevõtete vähenenud investeerimiskindlusele ja konkurentsivõime langusele.

Eeldatavalt on omakapitali tootlikkus kukkunud ja panganduses pakutavad investeerimistootedki võivad ettevõtjatele tunduda atraktiivsemad kui investeeringud (puidu)tööstusse.

Kasvanud palkade taustal väheneb töötajate arv

Pikale veninud kriisi mure jõuab paraku ka töökohtadeni. Viimase kahe aastaga on kinni pandud kolm saeveskit. Suured ja stabiilsed, seni töökohti säilitanud puidutööstused on hakanud praeguseks koondama. Iga kvartaliga väheneb puidutööstuse töökohtade arv umbes 200 võrra ja viimase aastaga on sektoris hõivatute koondarv vähenenud veidi üle 6%. Need töökohad olid enamasti väljaspool tõmbekeskusi, mis omakorda tekitab maakohtades probleemi, millele tuleb riigil hakata tähelepanu pöörama.

Kuna Skandinaavia turgude nõudlus on vähenenud, peavad puidutöösturid tegema aktiivset müügitööd ning otsima uusi turge. Kuid kriis on igal pool, ka mujal Euroopa Liidus. Näiteks kui Saksamaa majandus ei ole suuremas languses, siis ikkagi võib näha seisakut ja uute turgude leidmine ei ole seetõttu lihtne.

Mõned investeeringud paistavad silma

Hetkel võib öelda, et puidutööstuses toimub olukorraga kohanemine. (Geo)poliitiline ebakindlus, nii nagu selle mõju on näha muudeski sektorites, pärsib investeerimiskindlust ning väliskapitali juurde ei tule. Muidugi võiks kohalik kapital investeerida, kui võimalusi tekib. Puitmaterjali kokkuhoiu ning tootlikkuse ja tootmisvõimsuse kasvu nimel on investeeringuid teinud näiteks kaubamärgi Arcwood nime all tuntud ettevõte Peetri Puit.

Hea näide välisinvestorite lahkumisest on aga äsja avalikuks saanud tehing, kus Soome kontsern Metsä Group müüb oma siinse puiduvarumisäri Combiwood Grupile. Metsä Forest Eesti tegeleb nii metsamaterjali ja puiduhakke kui ka kasvava metsa raieõiguste ostuga. Tarned Metsä Groupile jätkuvad ja samas tugevdab Combiwood oma äri.

Tehingunõustajana arvab Karin Oras, et ostud-müügid jäävad siiski ettevaatlikeks. „Müüjad tahavad hindadesse arvestada paari aasta taguseid kasvuaastaid ning ostjad tahaksid uusi numbreid nähes vaadata eelnevaid aastaid pigem teatava koefitsiendiga,“ sõnas Oras.

Positiivset muutust pole turgudel veel näha ja ilmselt ei ole seda oodata enne, kui keskpangad hakkavad uuesti rahapoliitikat lõdvendama. Kui Covidi ajal näitas puidutööstus lausa 100%-lisi kasvunumbreid, siis praegu on aeg rahuneda, teha kodu korda, vaadata üle protsessid ja mõelda, kuidas sisemiselt efektiivsemaks muutuda.

Üleüldiselt võiks puidusektor vaadata kõrgema lisandväärtusega toodete poole ja suunata investeeringud teadus- ning arendustegevusse. Arusaadavalt on see aga pikema kannatlikkuse ja kaugema tulevikuootuse suund.