sanktsioonid
05.09 2023

Kui sanktsioone pole rikutud, ei saa Venemaale kaupa tarninud firmadele õiguslikult etteheiteid teha

Kui Eesti äriühing on Venemaa edasimüüjatele kauba ära müünud ning tarninud selle Venemaale viisil, mis ei lähe vastuollu sanktsiooni reeglitega, siis ei saa ettevõttele selles osas õiguslikult midagi ette heita, kommenteeris advokaadibüroo KPMG Law OÜ advokaat Katri Remmelgas.

Viimastel nädalatel on meedias läbi käinud mitmed juhtumid, kus arutletakse selle üle, miks on mainekad Eesti ettevõtted Venemaaga pärast sõda ärisuhteid jätkanud. Kuigi äri Venemaaga võib olla moraalselt hukkamõistetud, tasub teada, et igasugune äri Venemaaga pole tänasel päeval keelatud ega sanktsioneeritud. Venemaaga äri lõpetanud ettevõtted on väitnud, näiteks Eesti Pagar ja Liviko, et nende tooteid müüvad Venemaal edasi endised koostööparnertid.

Jaekaubanduses jõuab kaup poodi väga erinevaid kanaleid pidi, sealhulgas ka läbi mitme vahendaja. „Kui Eesti äriühing on otsustanud Venemaa äri ära lõpetada, aga edasimüüja müüb oma laojääke endiselt edasi, siis võib tõesti juhtuda, et see kaup elab seal oma elu edasi,“ rääkis advokaadibüroo KPMG Law OÜ advokaat Katri Remmegas.

Juhul kui müügil olev kaup vastab kõigile kohalikele nõuetele, siis on juriidiliselt keeruline takistada selle realiseerimist kohalikul turul, selgitas Remmelgas.

Eraldi teema on kaubamärgi kuritarvitused või muud seadusega vastuolus olevad juhtumid. „Kui Eestist müüdud kaup ei ole enam Eesti ettevõtja omandis, vaid edasimüüja omandis, siis eetilisest vaatest ja mainekahju vähendamiseks võiks proovida oma kaupa tagasi kutsuda. See eeldab täiendavaid kokkuleppeid juba müüdud kauba osas,“ selgitas Remmelgas. Olenevalt kaubast ja täienenud sanktsiooni reeglitest võib kauba tagasi Eestisse eksportimine olla siiski keeruline, lisas ta.

Kui Eesti äriühing kahtlustab, et mõni tema koostööpartner müüb Eesti ettevõtjalt ostetud kaupa edasi Venemaale ja ettevõte tahab seda edaspidi vältida, siis on võimalus seda olukorda ennekõike lepinguliselt reguleerida, soovitas Remmelgas. Näiteks reguleerida lepingus põhimõte, et koostööpartneril on keelatud müüa otse või kaudselt Eesti ettevõtja kaubamärgiga kaupa Venemaale.

Majandussanktsioonide osana on EL kehtestanud Venemaa suhtes mitu impordi- ja ekspordipiirangut. See tähendab, et Euroopa üksused ei saa Venemaale teatavaid tooteid müüa (ekspordipiirangud) ning et Venemaa üksused ei tohi teatavaid tooteid ELi müüa (impordipiirangud).

Keelustatud toodete loetelu eesmärk on maksimeerida sanktsioonide negatiivset mõju Venemaa majandusele, piirates samal ajal tagajärgi ELi ettevõtjatele ja kodanikele. Ekspordi- ja impordipiirangud ei hõlma peamiselt toiduks ette nähtud tooteid ning tervise, farmaatsia, toidu ja põllumajandusega seotud tooteid, et mitte tekitada kahju Venemaa elanikkonnale.

Euroopa Komisjoni andmetel on EL alates 2022. aasta veebruarist keelustanud kaupade eksporti Venemaale väärtuses üle 43,9 miljardi euro ja importi Venemaalt väärtuses üle 91,2 miljardi euro. See tähendab, et 2021. aastaga võrreldes kuulub praegu sanktsioonide alla 49% ekspordist ja 58% impordist.

Milliseid kaupu ei tohi EList Venemaale eksportida?


EL on kehtestanud Venemaa suhtes ulatuslikud ja enneolematus mahus sanktsioonid, et reageerida Ukraina vastu suunatud agressioonisõjale.

Sanktsioonidega hõlmatud toodete loetelu sisaldab muu hulgas järgmist:

  • tipptasemel tehnoloogia (nt kvantarvutid ja kõrgtehnoloogilised pooljuhid, elektroonikakomponendid ja tarkvara)

  • teatavat liiki masinad ja transpordivahendid

  • erikaubad ja -tehnoloogia, mida on vaja nafta rafineerimiseks

  • energiatööstuse seadmed, tehnoloogia ja teenused

  • lennu- ja kosmosetööstuse kaubad ja tehnoloogia (nt õhusõidukid, õhusõidukimootorid, lennukite ja helikopterite varuosad või mis tahes varustus, reaktiivkütus)

  • merenavigatsiooni kaubad ja raadiosidetehnoloogia

  • mitmed kahesuguse kasutusega kaubad (kaubad, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel), näiteks droonid ning droonide ja krüpteerimisseadmete tarkvara

  • luksuskaubad (nt luksusautod, käekellad, ehted)

  • tsiviilotstarbelised tulirelvad, nende osad ja muu sõjaväevarustus

  • muud kaubad, mis võiksid tugevdada Venemaa tööstuslikku suutlikkust

Katri Remmelgas

Advokaat
katri.remmelgas@kpmglaw.ee
+372 667 6805

Advokaadibüroo KPMG Law on maineka õigusalase väljaande The Legal 500 värskes edetabelis taas kõrgelt hinnatud

Advokaadibüroo KPMG Law on maineka õigusalase väljaande The Legal 500 värskes edetabelis taas kõrg..

Artikkel The Legal 500 09.04 2024

Riigikohus: 20% suurune osa raielepingu summast on tasu maa kasutamise eest

Värske Riigikohtu praktika on raieõiguse võõrandamise lepingute puhul leidnud järgmist: 20% suurun..

Artikkel 25.03 2024

KPMG: kriisist haaratud puidutööstuses tugevneb Eesti ettevõtjate haare

Advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartneri Karin Orase sõnul on pikaleveninud kriis jõudnud ka puidutö..

Artikkel 29.02 2024

Ehitustöövõtjaid mõjutav seadusemuudatus ning aegumatu meelespea töövõtulepingute sõlmimisel ja täitmisel

Artikkel 06.11 2023

Järelevalve vajadus äriühingute teenusepakkujatele

Rahapesu Andmebüroo (RAB) poolt sel kevadel ilmunud aastaraamatust[1] näeme, et uue fookusteemana..

Artikkel 02.11 2023

Eesti puidutööstus pole ühe vitsaga löödud

Kuigi paljudel saeveskitel ja puitmajade tootjatel on Skandinaavia turu kokkukuivamise tõttu kee..

Artikkel 31.10 2023

Oleme pühendunud kõrgetasemelise strateegilise nõustamisteenuse osutamisele kogu Baltikumis, Skandinaavias ja maailmas.

Advokaadibüroo KPMG Law OÜ

+372 6676 805
info@kpmglaw.ee
Ahtri 4, 10151 Tallinn, Eesti
${item.title}
KPMG Baltics KPMG Global Õigusalane teave Privaatsuspoliitika

Oma veebilehel kasutame küpsiseid. Küpsised aitavad analüüsida veebiliiklust ning annavad meile statistilist teavet.

Email again: